Diabeet
Diabeeti nimetatakse ülemaailmseks epideemiaks, kuna haigestunud inimeste arv maailmas kasvab tasemeni, mis veel mõnikümmend aastat tagasi oli mõeldamatu. Sellel nähtusel on mitu põhjust, millest olulisim on elustiili muutus, mida iseloomustab kõrge kalorsusega toitude suurem tarbimine ja kehalise aktiivsuse vähenemine.
Diabeet numbrites
Ülemaailmsed hinnangud näitavad, et 463 miljonit inimest vanuses 20–79 elab diabeedi all. Isegi pooltel haigetest ei ole haigusdiagnoosi ja nad ei saa ravi. Veidi enam kui 4 miljoni inimese hulgas, kes surevad igal aastal diabeedi tõttu, on iga teine inimene noorem kui 60 aastat vana. Ülemaailmselt ulatuvad diabeediga seotud tervishoiukulud 759 miljardi dollarini.
Euroopas põeb diabeeti 59 miljonit inimest vanuses 20–79 aastat ning diabeedi ravi- ja hoolduskulud ulatuvad 161 miljardi USA dollarini aastas. Sellegipoolest sureb selle tagajärgede tõttu igal aastal 465 900 inimest.
Diabeet on krooniline ja selle ravile tuleb pidevalt tähelepanu pöörata, et vältida tüsistuste teket. Kontrollimatu haiguse kahjulikud tagajärjed on vältimatud. Selle teadvustamine on äärmiselt oluline, sest inimene võib end hästi tunda aastaid, mistõttu pole ta sageli piisavalt motiveeritud õigeaegseks abiks.
Veresoonte haigused
Diabeediga inimestel on mitu korda suurem tõenäosus haigestuda veresoonkonnahaigustesse kui samavanuste diabeedita inimestel. Veresoonkonda ei kahjusta mitte ainult kõrgenenud veresuhkru tase, vaid ka mitme erineva riskiteguri samaaegne kahjulik mõju. Nimelt kaasnevad diabeediga sageli ka muud häired nagu kõrge vererõhk ja kõrge vererasvad.
Kõrgenenud veresuhkru, kõrgenenud vererasvade ja kõrge vererõhu kombineeritud esinemist nimetatakse ka “metaboolseks sündroomiks”. Kõigi nende häirete sagedaseks põhjuseks on ülekaalulisus, eriti sellises vormis, kus rasvkoe kuhjumine toimub kõhupiirkonda.
Nende häirete kahjulik mõju veresoontele avaldub ateroskleroosi kiirenenud arengus. Ateroskleroosi põhjustab arterite seinte kahjustus, kus tekivad rasvaladestused, mis võivad kitsendada ja blokeerida verevoolu elunditesse. Ateroskleroos on veresoonte haiguste peamine põhjus.
Lisaks ainevahetushäiretele ja kahjulikele harjumustele, nagu suitsetamine, soodustavad rasvumine ja kehaline passiivsus ühiselt ateroskleroosi kiirenenud arengut ja on selle olulised põhjused. Ateroskleroos on eriti ohtlik veresoontes, mis varustavad selliseid elundeid nagu süda ja aju.
Ateroskleroosi levik südamelihast varustavates koronaararterites põhjustab stenokardiat ja infarkti. Diabeediga inimestel on nende haiguste esinemissagedus mitu korda suurenenud. Südameinfarkt on diabeediga inimeste kõige levinum surmapõhjus. Kõige tavalisemad hoiatussümptomid on valu ja ebamugavustunne rinnus ning õhupuudus. Kaebused võivad olla mööduvad, ilmnevad ainult pingutuse ajal, kuid haigus võib areneda ka ilma sümptomiteta.
Diabeet suurendab ka insuldi riski. See haigus esineb ühe või mitme häire kujul, nagu äkiline ühe kehapoole nõrkus, kõne- või mõistmishäired, tasakaaluhäired, peavalu või teadvuse või nägemise häired. Nad võivad ajutiselt sisse tulla ja spontaanselt eemalduda või jäädavalt maha jääda.
Diabeedi puhul on eriline kalduvus ateroskleroosi tekkeks jalgu varustavates arterites, mis koos selle piirkonna närvikahjustustega aitab kaasa haavade ja amputatsioonide tekkeriskile.
Närvikahjustus
Kõrgenenud veresuhkru taseme kahjulik mõju väikestele veresoontele põhjustab ka neid varustavate närvide kahjustusi. Jalgade sensoorsed närvid on kõige sagedamini kahjustatud, mis võib viia valu-, puudutus- ja soojustundlikkuse kadumiseni. Valutundlikkuse tekkimine tekitab kalduvuse vigastustele ja haavadele. Haavade mitteparanemine põhjustab infektsiooni, mis võib seejärel nõuda jäseme amputeerimist. Inimesed võivad tunda kipitust, põletustunnet või tuimust ning kaebused on rohkem väljendunud puhkusel ja öösel.
Neerukahjustus
Diabeet on kroonilise neerupuudulikkuse peamine põhjus. Neeruhaigus oma algperioodil ei anna mingeid sümptomeid ja diabeedi puhul on esimene märk neerukahjustusest valkude leidmine uriinis. Mõnel juhul võib haiguse progresseerumine vajada dialüüsi või neerusiirdamist. Lisaks heale veresuhkru kontrollile on vajalik ka range vererõhu kontroll, et vältida neerukahjustuste teket.
Nägemispuue
Suhkurtõbi põhjustab silma tagakülje (võrkkest) veresoonte kahjustusi, mida me nimetame retinopaatiaks. Enamikul diabeediga inimestel tekib häire kergem vorm, kuid mõnel võib see põhjustada ka pimedaksjäämist. Diabeediga inimestel suureneb katarakti ja silmasisese rõhu tõusu, glaukoomi esinemissagedus. Lisaks regulaarsetele uuringutele peavad kõik uued nägemishäired diabeedihaigetel olema silmaarsti juures kontrollis.
Diabeedihaigetel on elukvaliteet halvenenud ka seetõttu, et nad peavad olema ettevaatlikud tarbitavate toidu- ja joogikoguste osas ning teraapiast endast, olgu selleks siis insuliinravi või tabletid.
Diabeet ja elu
Diabeediga kaasnevate tüsistuste ja väljakutsete vähendamiseks on vaja järgida arsti nõuandeid ning regulaarselt liikuda ja liikuda.
Tänapäeval on diabeediga võimalik normaalselt elada ja toime tulla, kui järgime elukutse suuniseid ja kui võtame oma igapäevasesse rutiini toidulisandid, mis aitavad diabeeti kontrolli all hoida ja ennetada.
Mõned neist toidulisanditest leiate meie veebipoest.
Loe menüüsid ja rohkem haiguse enda kohta meie diabeediteemalisest blogist.
Olgu teie tervis esikohal.
Teie Elbi Medikal